Mops

FCI – Standard nr. 253 / 16.02.2011

Päritolu: Hiina.
Eestkoste: Suurbritannia.
Kehtiva originaalstandardi avaldamise aeg: 13.10.2010.
Kasutus: Seltsikoer.

FCI klassifikatsioon
Rühm 9: Seltsi- ja kääbuskoerad.
Alarühm 11: Kääbusmolossid.

Töökatseteta.

Lühiülevaade tõu ajaloost
Selle, ilmselt idamaadest pärit koeratõu päritolu üle on üsna palju spekuleeritud. Tema kodumaaks peetakse Hiinat, kus nöbininalised koerad on alati populaarsed olnud. Euroopasse jõudis ta Hollandi Ida-India Kompanii kaupmeeste vahendusel ning juba 16. sajandil oli see tõug Hollandis au sees. Tegelikult sai mopsist lausa kuningriigi patriootide sümbol. Mops jõudis Inglismaale ajal, mil troonile tõusis kuningas William III. Kuni 1877. aastani olid seda tõugu koerad vaid kollakaspruuni värvi, ent sel aastal toodi idamaadest üks must paar.

Üldmulje
Silmatorkavalt kandilise kujuga ning jässakas. „Multum in parvo“ („palju väheses“) väljendub kerekuju kompaktsuses, heades
proportsioonides ning tugevas lihastikus. Mitte kunagi liiga lühikeste, kõhnade või pikkade jalgadega.

Tähtsad proportsioonid
Silmatorkavalt lühike ja jässakas.

Käitumine/iseloom
Väga võluv, väärikas ning arukas. Tasakaaluka, rõõmsameelse ning elava loomuga.

Pea
Suhteliselt suur ning kerega heas proportsioonis, ümar, ent mitte õunakujuline.

Koljupiirkond
Kolju: Ilma üleminekuta. Kortsud otsmikul on selgelt väljendunud ning ilma liialdusteta.

Näopiirkond
Ninapeegel: Must, üsna suurte hästi avatud sõõrmetega. Kitsad ninasõõrmed ja tugev volt nina peal ei ole lubatud ning on
karmilt karistatavad.

Koon
Suhteliselt lühike, tömp, kandiline, ei ole ülespoole suunatud. Nina peal olev volt ei riku ega varja silmi ja nina.

Lõuad/hambad
Kerge alahambumus. Lai alalõug, lõikehambad asetsevad peaaegu sirges rivis. Viltune suu, väljaulatuvad hambad või keel on äärmiselt ebasoovitavad ning karmilt karistatavad.

Silmad
Tumedad, suhteliselt suured, ümara kujuga, õrna ja hooliva ilmega, säravad, elevilolekus lausa põlevad. Ei ole kunagi
esiletungivad või liialdatud. Kui pilk on suunatud otse ette, siis silmavalged ei paista. Ilma nähtavate silmaprobleemideta.

Kõrvad
Õhukesed, väiksed, sametpehmed.
Kahte tüüpi kõrvad:
„Rooskõrvad“ . väiksed longus kõrvad mis murduvad suunaga tahapoole nii, et kõrvade kinnituskoht paistab välja.
„Nööpkõrvad“ . kõrvad murduvad ettepoole, kõrvatipp on kolju lähedal ning katab avause. Eelistatud on nööpkõrvad.

Kael
Pisut kaardus, et sarnaneda turjaga. Tugev, jäme ning piisavalt pikk, et tagada väärikat peahoidu.

Kere
Lühike ja jässakas.
Ülajoon: Tasane, ei ole kumer ega laskuv.
Rind: Rinnakuosa on lai. Hästi kaarduvad ning tahapoole hoidvad roided.

Saba
Kõrge asetusega, tihedalt rõngas puusade kohal. Topeltrõngas on ülimalt soovituslik.
Jäsemed:

Esijäsemed
Õlad: Hästi kaldus.
Küünarvarred: Jalad on väga tugevad, sirged ning mõõduka pikkusega, hästi kere all asetsevad.
Esikäpad: Mitte nii pikad kui jänesekäpad ning mitte nii ümarad kui kassikäpad. Hästi harali varbad, mustad küüned.

Tagajäsemed
Üldmulje: Väga tugevad, keskmise pikkusega ning hästi kere all asetsevad jalad. Tagantvaates sirged ja paralleelsed.
Põlveliiges (põlv): Hea põlvenurk.
Tagakäpad: Mitte nii pikad kui jänesekäpad ning mitte nii ümarad kui kassikäpad. Hästi harali varbad, mustad küüned.

Kõnnak/liikumine
Eestvaates peab liikumine toimuma hästi õlgade all asetsevate jalgadega. Käpad on suunaga otse ette, ei ole sisse- ega väljapoole pöördunud. Tagantvaates on liikumine samasugune. Kasutab jõuliselt esijäsemeid sirutades neid otse ette, tagajäsemed liiguvad vabalt ning kasutuses on ka põlveliigesed. Kõnnakule on tüüpiline tagajalgade kergelt rulluv liikumine. Võimeline eesmärgikindlaks ning püsivaks liikumiseks.

Karvkate
Karv: Peen, sile, lühike ja läikiv. Ei ole karm ega villase tekstuuriga.
Värvus: Hõbedane, aprikoos, kollakaspruun või must. Kõik värvused on selgelt väljendunud, moodustades täiusliku kontrasti värvuste, seljajoone (kuklakühmust sabani ulatuv must joon) ning maski vahel. Märgid selgelt väljendunud. Koon või mask, kõrvad, sünnimärgid põskedel, pöidlamärk või märk laubal ning seljajoon võimalikult mustad.

Kaal
Ideaalne kaal 6,3-8,1 kg. Peab olema tugeva lihastikuga, kuid jõulisust ei tohi segamini ajada ülekaaluga.

Vead
Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks ning nende tõsiduse aste sõltub otseselt konkreetse kõrvalekalde ulatusest ning selle mõjust koera tervist ja heaolu silmas pidades.

Diskfalitseerivad vead
• Agressiivsus ja liigne argus.
• Füüsilisi ja käitumuslikke kõrvalekaldeid näitavad koerad diskvalifitseeritakse.

NB! Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.
Viimased muudatused on märgitud rasvases kirjas.